Teie ostukorv on tühi.
Õnnehein mehhiko "Stallone"
Erigeron karvinskianus L.
Mehhiko õnnehein "Stallone" - Erigeron karvinskianus.
See madalakasvuline Kesk-Ameerikast pärinev taim on üks viimaste aegade suuremaid avastusi. Ja seda vaatamata sellele, et ta kasvas Lõuna-Euroopa maades kaua aega kui umbrohi. Pärast seda, kui läksid moodi taimed, mida kasutati siseõuede haljastamiseks, konteineritesse ja rippvaasidesse istutamiseks, ei saa ükski lillekompositsioon hakkama ilma õnneheina lisamata. See on ka teenitud kuulsus, sest tegelikult on ta väga ilus. Taim moodustab kompaktse puhma, mis rippkorvide näeb väga hea välja. Õrnade, tugevasti harunevate võrsete tippudes ilmuvad terve suve arvukad õisikud, mis meenutavad pisikesi kirikakraid. Algul on nad roosakad, seejärel muutuvad valgeks, hiljem saavutavad uuesti punakas-roosa värvuse. See annab õitsvale taimele ebatavalise väljanägemise. Sortide nimetustele õnneheina pakendil ei tasu suurt tähelepanu pöörata. Need ei erine üksteisest praktiliselt eriti mitte millegagi ja sarnanevad kõik loodusliku liigiga, mis rohkem on levinud just alpinaariumis. Kasvab kiiresti laiali, moodustab roomavaid võrseid ja paljuneb ka isekülvi teel. Taimede kõrgus 15-30 cm, põõsa läbimõõt 60 cm. Õitseb juunist oktoobrini.
Muld: vähenõudlik taim, kuid kasvab paremini hästi väetatud pinnases, vältida liigniisket kohta. Sobivad leeliselised aiamullad, kuid mitte liigselt väetatud.
Hooldus: pärast õitsemist võrsed tagasi lõigata, kuna kuivavad kiiresti ja rikuvad taime üldmulje.
Haigused ja kahjurid: niiske ja külma ilmaga haigestuvad sageli mitmesugustesse seenhaigustesse. Lehtedele ilmuvad tumepruunid laigud. Haiguse alguses võib tõrjeks kasutada 1% bordoo vedelikku. Tõrjet tuleks korrata iga 10 päeva tagant veel 3-4 korda. Puhma võib veel üle puistata puutuhaga, aga kui kahjustus on väga tugev, siis lõigata varred üleni maha ja põletada.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jagamisega ja haljaspistikutega. Vegetatiivseks paljundamiseks kasutatakse 3-4 aasta vanuseid põõsaid. Jagatakse ja istutatakse ümber kevadel, kuid võib ka sügisel (augusti lõpus- septembri alguses). Seemned on madala idanevusega, seepärast soovitatakse külvata märtsis- aprillis kasti (võib külvata ka sügisel). Seemikud pikeeritakse, juunis istutatakse alalisele kohale, jätte taimede vahekauguseks 25-30 cm.
Kasutamine: rühmadena, laus -ja segapeenardes, kiviktaimlates ja ka lõikeks, sest õied säilivad vaasis kaua.
See madalakasvuline Kesk-Ameerikast pärinev taim on üks viimaste aegade suuremaid avastusi. Ja seda vaatamata sellele, et ta kasvas Lõuna-Euroopa maades kaua aega kui umbrohi. Pärast seda, kui läksid moodi taimed, mida kasutati siseõuede haljastamiseks, konteineritesse ja rippvaasidesse istutamiseks, ei saa ükski lillekompositsioon hakkama ilma õnneheina lisamata. See on ka teenitud kuulsus, sest tegelikult on ta väga ilus. Taim moodustab kompaktse puhma, mis rippkorvide näeb väga hea välja. Õrnade, tugevasti harunevate võrsete tippudes ilmuvad terve suve arvukad õisikud, mis meenutavad pisikesi kirikakraid. Algul on nad roosakad, seejärel muutuvad valgeks, hiljem saavutavad uuesti punakas-roosa värvuse. See annab õitsvale taimele ebatavalise väljanägemise. Sortide nimetustele õnneheina pakendil ei tasu suurt tähelepanu pöörata. Need ei erine üksteisest praktiliselt eriti mitte millegagi ja sarnanevad kõik loodusliku liigiga, mis rohkem on levinud just alpinaariumis. Kasvab kiiresti laiali, moodustab roomavaid võrseid ja paljuneb ka isekülvi teel. Taimede kõrgus 15-30 cm, põõsa läbimõõt 60 cm. Õitseb juunist oktoobrini.
Muld: vähenõudlik taim, kuid kasvab paremini hästi väetatud pinnases, vältida liigniisket kohta. Sobivad leeliselised aiamullad, kuid mitte liigselt väetatud.
Hooldus: pärast õitsemist võrsed tagasi lõigata, kuna kuivavad kiiresti ja rikuvad taime üldmulje.
Haigused ja kahjurid: niiske ja külma ilmaga haigestuvad sageli mitmesugustesse seenhaigustesse. Lehtedele ilmuvad tumepruunid laigud. Haiguse alguses võib tõrjeks kasutada 1% bordoo vedelikku. Tõrjet tuleks korrata iga 10 päeva tagant veel 3-4 korda. Puhma võib veel üle puistata puutuhaga, aga kui kahjustus on väga tugev, siis lõigata varred üleni maha ja põletada.
Paljundamine: seemnetega, põõsa jagamisega ja haljaspistikutega. Vegetatiivseks paljundamiseks kasutatakse 3-4 aasta vanuseid põõsaid. Jagatakse ja istutatakse ümber kevadel, kuid võib ka sügisel (augusti lõpus- septembri alguses). Seemned on madala idanevusega, seepärast soovitatakse külvata märtsis- aprillis kasti (võib külvata ka sügisel). Seemikud pikeeritakse, juunis istutatakse alalisele kohale, jätte taimede vahekauguseks 25-30 cm.
Kasutamine: rühmadena, laus -ja segapeenardes, kiviktaimlates ja ka lõikeks, sest õied säilivad vaasis kaua.
First year flowering. Winterprotection needed.
Flowering pot plant.
Flowering season: June-October.
Winter hardiness zone: Z6-Z9.
Height: 30 cm.
Colour: white-pink.
Eng.: Seaside Daisy, Fleabane. Suom.: Lännenkallioinen. Sven.: Murbinka. Bot.syn.: Erigeron mucronatus DC.
